õpõn

Votic

Pronunciation

  • (Luutsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈɤpɤn/, [ˈɤpɤn]
  • Rhymes: -ɤpɤn
  • Hyphenation: õ‧põn

Noun

õpõn

  1. alternative form of opõn (“horse”)

Inflection

Declension of õpõn (type XII/sinin, p-v gradation)
singular plural
nominative õpõn õpõzõd
genitive õpõzõ õpõsiijõ, õpõsii
partitive õvõssõ õpõsiitõ, õpõsii
illative õpõsõ, õpõsõsõ õpõsiisõ
inessive õpõzõz õpõsiiz
elative õpõzõssõ õpõsiissõ
allative õpõzõlõ õpõsiilõ
adessive õpõzõllõ õpõsiillõ
ablative õpõzõltõ õpõsiiltõ
translative õpõzõssi õpõsiissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive.
***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.