õppi

Votic

Etymology

õppia +‎ -i

Pronunciation

  • (Luutsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈɤpːi/, [ˈɤpʲːi]
  • Rhymes: -ɤpːi
  • Hyphenation: õp‧pi

Noun

õppi

  1. study, studies
  2. training

Inflection

Declension of õppi (type II/võrkko, pp-p gradation)
singular plural
nominative õppi õpid
genitive õpi õppijõ, õppii
partitive õppia õppiitõ, õppii
illative õppisõ, õppi õppiisõ
inessive õpiz õppiiz
elative õpissõ õppiissõ
allative õpilõ õppiilõ
adessive õpillõ õppiillõ
ablative õpiltõ õppiiltõ
translative õpissi õppiissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive.
***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

  • Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “õppi”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.