αδάνειστος
Greek
Adjective
αδάνειστος • (adáneistos) m (feminine αδάνειστη, neuter αδάνειστο)
Declension
| singular | plural | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| masculine | feminine | neuter | masculine | feminine | neuter | ||
| nominative | αδάνειστος (adáneistos) | αδάνειστη (adáneisti) | αδάνειστο (adáneisto) | αδάνειστοι (adáneistoi) | αδάνειστες (adáneistes) | αδάνειστα (adáneista) | |
| genitive | αδάνειστου (adáneistou) | αδάνειστης (adáneistis) | αδάνειστου (adáneistou) | αδάνειστων (adáneiston) | αδάνειστων (adáneiston) | αδάνειστων (adáneiston) | |
| accusative | αδάνειστο (adáneisto) | αδάνειστη (adáneisti) | αδάνειστο (adáneisto) | αδάνειστους (adáneistous) | αδάνειστες (adáneistes) | αδάνειστα (adáneista) | |
| vocative | αδάνειστε (adáneiste) | αδάνειστη (adáneisti) | αδάνειστο (adáneisto) | αδάνειστοι (adáneistoi) | αδάνειστες (adáneistes) | αδάνειστα (adáneista) | |