αδιάσειστος
Greek
Adjective
αδιάσειστος • (adiáseistos) m (feminine αδιάσειστη, neuter αδιάσειστο)
Declension
| singular | plural | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| masculine | feminine | neuter | masculine | feminine | neuter | ||
| nominative | αδιάσειστος (adiáseistos) | αδιάσειστη (adiáseisti) | αδιάσειστο (adiáseisto) | αδιάσειστοι (adiáseistoi) | αδιάσειστες (adiáseistes) | αδιάσειστα (adiáseista) | |
| genitive | αδιάσειστου (adiáseistou) | αδιάσειστης (adiáseistis) | αδιάσειστου (adiáseistou) | αδιάσειστων (adiáseiston) | αδιάσειστων (adiáseiston) | αδιάσειστων (adiáseiston) | |
| accusative | αδιάσειστο (adiáseisto) | αδιάσειστη (adiáseisti) | αδιάσειστο (adiáseisto) | αδιάσειστους (adiáseistous) | αδιάσειστες (adiáseistes) | αδιάσειστα (adiáseista) | |
| vocative | αδιάσειστε (adiáseiste) | αδιάσειστη (adiáseisti) | αδιάσειστο (adiáseisto) | αδιάσειστοι (adiáseistoi) | αδιάσειστες (adiáseistes) | αδιάσειστα (adiáseista) | |