abaestuaturus
Latin
Etymology
Future active participle of abaestuō.
Participle
abaestuātūrus (feminine abaestuātūra, neuter abaestuātūrum); first/second-declension participle
Declension
First/second-declension adjective.
| singular | plural | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| masculine | feminine | neuter | masculine | feminine | neuter | ||
| nominative | abaestuātūrus | abaestuātūra | abaestuātūrum | abaestuātūrī | abaestuātūrae | abaestuātūra | |
| genitive | abaestuātūrī | abaestuātūrae | abaestuātūrī | abaestuātūrōrum | abaestuātūrārum | abaestuātūrōrum | |
| dative | abaestuātūrō | abaestuātūrae | abaestuātūrō | abaestuātūrīs | |||
| accusative | abaestuātūrum | abaestuātūram | abaestuātūrum | abaestuātūrōs | abaestuātūrās | abaestuātūra | |
| ablative | abaestuātūrō | abaestuātūrā | abaestuātūrō | abaestuātūrīs | |||
| vocative | abaestuātūre | abaestuātūra | abaestuātūrum | abaestuātūrī | abaestuātūrae | abaestuātūra | |