desertöör

Estonian

Etymology

From French déserteur.

Pronunciation

  • IPA(key): /d̥eserˈtøːr/, [d̥eserˈtøːr]
  • Rhymes: -øːr
  • Hyphenation: de‧ser‧töör

Noun

desertöör (genitive desertööri, partitive desertööri)

  1. deserter (a person who voluntarily left the military unit for a longer period of time)
    Synonym: väejooksik

Declension

Declension of desertöör (ÕS type 22e/riik, length gradation)
singular plural
nominative desertöör desertöörid
accusative nom.
gen. desertööri
genitive desertööride
partitive desertööri desertööre
desertöörisid
illative desertööri
desertöörisse 		desertööridesse
desertööresse
inessive desertööris desertöörides
desertööres
elative desertöörist desertööridest
desertöörest
allative desertöörile desertööridele
desertöörele
adessive desertööril desertööridel
desertöörel
ablative desertöörilt desertööridelt
desertöörelt
translative desertööriks desertöörideks
desertööreks
terminative desertöörini desertöörideni
essive desertöörina desertööridena
abessive desertöörita desertöörideta
comitative desertööriga desertööridega

References

  • desertöör in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • “desertöör”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.