dysignes

Old English

Etymology

From dysiġ (folly) +‎ -nes

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈdy.sij.nes/, [ˈdy.zij.nes]

Noun

dysiġnes f

  1. folly
  2. blasphemy

Declension

Strong ō-stem:

singular plural
nominative dysiġnes dysiġnesa, dysiġnese
accusative dysiġnese dysiġnesa, dysiġnese
genitive dysiġnese dysiġnesa
dative dysiġnese dysiġnesum

Descendants

  • English: dizziness