erektsioon

Estonian

Etymology

German Erektion.

Pronunciation

  • IPA(key): /erektˈsjoːn/, [erekˑtˈsʲjoːn]

Noun

erektsioon (genitive erektsiooni, partitive erektsiooni)

  1. (physiology) erection

Declension

Declension of erektsioon (ÕS type 22e/riik, length gradation)
singular plural
nominative erektsioon erektsioonid
accusative nom.
gen. erektsiooni
genitive erektsioonide
partitive erektsiooni erektsioone
erektsioonisid
illative erektsiooni
erektsioonisse 		erektsioonidesse
erektsioonesse
inessive erektsioonis erektsioonides
erektsioones
elative erektsioonist erektsioonidest
erektsioonest
allative erektsioonile erektsioonidele
erektsioonele
adessive erektsioonil erektsioonidel
erektsioonel
ablative erektsioonilt erektsioonidelt
erektsioonelt
translative erektsiooniks erektsioonideks
erektsiooneks
terminative erektsioonini erektsioonideni
essive erektsioonina erektsioonidena
abessive erektsioonita erektsioonideta
comitative erektsiooniga erektsioonidega

Further reading

This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.