hüüdsõna

Estonian

Etymology

From hüüd +‎ sõna. Coined by Estonian journalist, writer, linguist, and composer Karl August Hermann in 1884.

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈhyːd̥ˌsɤnɑ/, [ˈ(h)yːd̥ˌsɤnɑ]
  • Rhymes: -ɤnɑ
  • Hyphenation: hüüd‧sõ‧na

Noun

hüüdsõna (genitive hüüdsõna, partitive hüüdsõna)

  1. (grammar) interjection
    Synonym: (uncommon) interjektsioon

Declension

Declension of hüüdsõna (ÕS type 17u/sõna, no gradation)
singular plural
nominative hüüdsõna hüüdsõnad
accusative nom.
gen. hüüdsõna
genitive hüüdsõnade
partitive hüüdsõna hüüdsõnu
hüüdsõnasid
illative hüüdsõnna
hüüdsõnasse 		hüüdsõnadesse
hüüdsõnusse
inessive hüüdsõnas hüüdsõnades
hüüdsõnus
elative hüüdsõnast hüüdsõnadest
hüüdsõnust
allative hüüdsõnale hüüdsõnadele
hüüdsõnule
adessive hüüdsõnal hüüdsõnadel
hüüdsõnul
ablative hüüdsõnalt hüüdsõnadelt
hüüdsõnult
translative hüüdsõnaks hüüdsõnadeks
hüüdsõnuks
terminative hüüdsõnani hüüdsõnadeni
essive hüüdsõnana hüüdsõnadena
abessive hüüdsõnata hüüdsõnadeta
comitative hüüdsõnaga hüüdsõnadega

References

  • hüüdsõna in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • “hüüdsõna”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.