inbrottstjuv

Swedish

Etymology

From inbrott (burglarly) +‎ -s- +‎ tjuv (thief).

Noun

inbrottstjuv c

  1. a burglar

Declension

Declension of inbrottstjuv
nominative genitive
singular indefinite inbrottstjuv inbrottstjuvs
definite inbrottstjuven inbrottstjuvens
plural indefinite inbrottstjuvar inbrottstjuvars
definite inbrottstjuvarna inbrottstjuvarnas

References