istumiin

Ingrian

Pronunciation

  • (Ala-Laukaa) IPA(key): /ˈistumine/, [ˈis̠tŭˌmine̞]
  • (Soikkola) IPA(key): /ˈistumiːn/, [ˈiʃtumiːn]
  • Rhymes: -ine, -istumiːn
  • Hyphenation: is‧tu‧miin

Verb

istumiin

  1. Fourth infinitive of istua

Noun

istumiin

  1. sitting (act of sitting)
    • 1937, V. A. Tetjurev, translated by N. J. Molotsova, Loonnontiito oppikirja alkușkoulua vart (toin osa), Leningrad: Riikin Ucebno-Pedagogiceskoi Izdateljstva, page 73:
      Selkäpiin kovertummiin kehnon istumisen peräst (korkian kannen takkaan).
      A curving of the vertebrae because of incorrect sitting (behind a high desk).

Declension

Declension of istumiin (type 1/jokahiin, no gradation)
singular plural
nominative istumiin istumiset
genitive istumisen istumissiin
partitive istumista, istumist istumissia
illative istumissee istumissii
inessive istumises istumisis
elative istumisest istumisist
allative istumiselle istumisille
adessive istumisel istumisil
ablative istumiselt istumisilt
translative istumiseks istumisiks
essive istumisenna, istumisseen istumisinna, istumissiin
exessive1) istumisent istumisint
1) obsolete
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the comitative is formed by adding the suffix -ka? or -kä? to the genitive.

Derived terms