kõhklus

Estonian

Etymology

From kõhklema (“to hesitate, to vacillate”) +‎ -us.

Noun

kõhklus (genitive kõhkluse, partitive kõhklust)

  1. hesitation, vacillation
    Synonyms: otsustamatus, kahtlus

Declension

Declension of kõhklus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
singular plural
nominative kõhklus kõhklused
accusative nom.
gen. kõhkluse
genitive kõhkluste
partitive kõhklust kõhklusi
illative kõhklusse
kõhklusesse 		kõhklustesse
kõhklusisse
inessive kõhkluses kõhklustes
kõhklusis
elative kõhklusest kõhklustest
kõhklusist
allative kõhklusele kõhklustele
kõhklusile
adessive kõhklusel kõhklustel
kõhklusil
ablative kõhkluselt kõhklustelt
kõhklusilt
translative kõhkluseks kõhklusteks
kõhklusiks
terminative kõhkluseni kõhklusteni
essive kõhklusena kõhklustena
abessive kõhkluseta kõhklusteta
comitative kõhklusega kõhklustega
Declension of kõhklus (ÕS type 9/katus, no gradation)
singular plural
nominative kõhklus kõhklused
accusative nom.
gen. kõhkluse
genitive kõhkluste
partitive kõhklust kõhkluseid
illative kõhklusesse kõhklustesse
kõhkluseisse
inessive kõhkluses kõhklustes
kõhkluseis
elative kõhklusest kõhklustest
kõhkluseist
allative kõhklusele kõhklustele
kõhkluseile
adessive kõhklusel kõhklustel
kõhkluseil
ablative kõhkluselt kõhklustelt
kõhkluseilt
translative kõhkluseks kõhklusteks
kõhkluseiks
terminative kõhkluseni kõhklusteni
essive kõhklusena kõhklustena
abessive kõhkluseta kõhklusteta
comitative kõhklusega kõhklustega
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.