külg

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *külki. Cognate with Finnish kylki.

Noun

külg (genitive külje, partitive külge)

  1. side (as opposed to front or back)
  2. aspect, facet

Declension

Declension of külg (ÕS type 22i/külm, g-j gradation)
singular plural
nominative külg küljed
accusative nom.
gen. külje
genitive külgede
partitive külge külgi
külgesid
illative külge
küljesse 		külgedesse
küljisse
inessive küljes külgedes
küljis
elative küljest külgedest
küljist
allative küljele külgedele
küljile
adessive küljel külgedel
küljil
ablative küljelt külgedelt
küljilt
translative küljeks külgedeks
küljiks
terminative küljeni külgedeni
essive küljena külgedena
abessive küljeta külgedeta
comitative küljega külgedega
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.