kasvataja

Estonian

Etymology

From kasvatama +‎ -ja.

Noun

kasvataja (genitive kasvataja, partitive kasvatajat)

  1. grower (of plants and animals, usually in compounds)
  2. caretaker, carer
    Pärast vanemate surma jäi Anna kasvatajaks ta vanem õde.
    After her parent's death, the older sister of Anna became her caretaker.
  3. a person who both teaches and raises
    Vaata ennast, sa oled uue põlvkonna kasvataja.
    Watch yourself, you are a raiser of the new generation.
  4. kindergarten teacher
    Minu lasteaias olid väga lõbusad kasvatajad.
    The teachers at my kindergarten were really nice.

Declension

Declension of kasvataja (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
singular plural
nominative kasvataja kasvatajad
accusative nom.
gen. kasvataja
genitive kasvatajate
partitive kasvatajat kasvatajaid
illative kasvatajasse kasvatajatesse
kasvatajaisse
inessive kasvatajas kasvatajates
kasvatajais
elative kasvatajast kasvatajatest
kasvatajaist
allative kasvatajale kasvatajatele
kasvatajaile
adessive kasvatajal kasvatajatel
kasvatajail
ablative kasvatajalt kasvatajatelt
kasvatajailt
translative kasvatajaks kasvatajateks
kasvatajaiks
terminative kasvatajani kasvatajateni
essive kasvatajana kasvatajatena
abessive kasvatajata kasvatajateta
comitative kasvatajaga kasvatajatega

Synonyms

This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.