keelkond

Estonian

Etymology

From keel +‎ -kond.

Noun

keelkond (genitive keelkonna, partitive keelkonda)

  1. (linguistics) language family

Declension

Declension of keelkond (ÕS type 22i/külm, d-n gradation)
singular plural
nominative keelkond keelkonnad
accusative nom.
gen. keelkonna
genitive keelkondade
partitive keelkonda keelkondi
keelkondasid
illative keelkonda
keelkonnasse 		keelkondadesse
keelkonnisse
inessive keelkonnas keelkondades
keelkonnis
elative keelkonnast keelkondadest
keelkonnist
allative keelkonnale keelkondadele
keelkonnile
adessive keelkonnal keelkondadel
keelkonnil
ablative keelkonnalt keelkondadelt
keelkonnilt
translative keelkonnaks keelkondadeks
keelkonniks
terminative keelkonnani keelkondadeni
essive keelkonnana keelkondadena
abessive keelkonnata keelkondadeta
comitative keelkonnaga keelkondadega

Further reading

  • “keelkond”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.