kiil'

See also: kiil

Võro

Etymology

From Proto-Finnic *keeli. Compare Estonian keel, Finnish kieli.

Noun

kiil' (genitive keele, partitive kiilt)

  1. language
  2. tongue

Inflection

Inflection of kiil'
singular plural
nominative kiil' keeleq
accusative keele keeleq
genitive keele kiili
keelte
partitive kiilt kiili
illative kiilde kiili
kiilihe
inessive keelen
keelehn 		keelin
keelten
keelihn
keeltehn
elative keelest keelist
keeltest
allative keelele keelile
keeltele
adessive keelel keelil
keeltel
ablative keelelt keelilt
keeltelt
translative keeles keelis
keeltes
terminative keeleniq keeliniq
keelteniq
abessive keeleldäq keelildäq
keelteldäq
comitative keelegäq kiiligäq
keeltegäq
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.