kohahtaminen

Finnish

Etymology

kohahtaa +‎ -minen

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈkohɑhtɑminen/, [ˈko̞ɦɑ̝hˌt̪ɑ̝mine̞n]
  • Rhymes: -ɑminen
  • Syllabification(key): ko‧hah‧ta‧mi‧nen
  • Hyphenation(key): ko‧hah‧ta‧mi‧nen

Noun

kohahtaminen

  1. verbal noun of kohahtaa
    1. murmuring shortly (like an audience as a reaction to something exciting)

Declension

Inflection of kohahtaminen (Kotus type 38/nainen, no gradation)
nominative kohahtaminen kohahtamiset
genitive kohahtamisen kohahtamisten
kohahtamisien
partitive kohahtamista kohahtamisia
illative kohahtamiseen kohahtamisiin
singular plural
nominative kohahtaminen kohahtamiset
accusative nom. kohahtaminen kohahtamiset
gen. kohahtamisen
genitive kohahtamisen kohahtamisten
kohahtamisien
partitive kohahtamista kohahtamisia
inessive kohahtamisessa kohahtamisissa
elative kohahtamisesta kohahtamisista
illative kohahtamiseen kohahtamisiin
adessive kohahtamisella kohahtamisilla
ablative kohahtamiselta kohahtamisilta
allative kohahtamiselle kohahtamisille
essive kohahtamisena kohahtamisina
translative kohahtamiseksi kohahtamisiksi
abessive kohahtamisetta kohahtamisitta
instructive — kohahtamisin
comitative See the possessive forms below.
Possessive forms of kohahtaminen (Kotus type 38/nainen, no gradation)
first-person singular possessor
singular plural
nominative kohahtamiseni kohahtamiseni
accusative nom. kohahtamiseni kohahtamiseni
gen. kohahtamiseni
genitive kohahtamiseni kohahtamisteni
kohahtamisieni
partitive kohahtamistani kohahtamisiani
inessive kohahtamisessani kohahtamisissani
elative kohahtamisestani kohahtamisistani
illative kohahtamiseeni kohahtamisiini
adessive kohahtamisellani kohahtamisillani
ablative kohahtamiseltani kohahtamisiltani
allative kohahtamiselleni kohahtamisilleni
essive kohahtamisenani kohahtamisinani
translative kohahtamisekseni kohahtamisikseni
abessive kohahtamisettani kohahtamisittani
instructive — —
comitative — kohahtamisineni
second-person singular possessor
singular plural
nominative kohahtamisesi kohahtamisesi
accusative nom. kohahtamisesi kohahtamisesi
gen. kohahtamisesi
genitive kohahtamisesi kohahtamistesi
kohahtamisiesi
partitive kohahtamistasi kohahtamisiasi
inessive kohahtamisessasi kohahtamisissasi
elative kohahtamisestasi kohahtamisistasi
illative kohahtamiseesi kohahtamisiisi
adessive kohahtamisellasi kohahtamisillasi
ablative kohahtamiseltasi kohahtamisiltasi
allative kohahtamisellesi kohahtamisillesi
essive kohahtamisenasi kohahtamisinasi
translative kohahtamiseksesi kohahtamisiksesi
abessive kohahtamisettasi kohahtamisittasi
instructive — —
comitative — kohahtamisinesi
first-person plural possessor
singular plural
nominative kohahtamisemme kohahtamisemme
accusative nom. kohahtamisemme kohahtamisemme
gen. kohahtamisemme
genitive kohahtamisemme kohahtamistemme
kohahtamisiemme
partitive kohahtamistamme kohahtamisiamme
inessive kohahtamisessamme kohahtamisissamme
elative kohahtamisestamme kohahtamisistamme
illative kohahtamiseemme kohahtamisiimme
adessive kohahtamisellamme kohahtamisillamme
ablative kohahtamiseltamme kohahtamisiltamme
allative kohahtamisellemme kohahtamisillemme
essive kohahtamisenamme kohahtamisinamme
translative kohahtamiseksemme kohahtamisiksemme
abessive kohahtamisettamme kohahtamisittamme
instructive — —
comitative — kohahtamisinemme
second-person plural possessor
singular plural
nominative kohahtamisenne kohahtamisenne
accusative nom. kohahtamisenne kohahtamisenne
gen. kohahtamisenne
genitive kohahtamisenne kohahtamistenne
kohahtamisienne
partitive kohahtamistanne kohahtamisianne
inessive kohahtamisessanne kohahtamisissanne
elative kohahtamisestanne kohahtamisistanne
illative kohahtamiseenne kohahtamisiinne
adessive kohahtamisellanne kohahtamisillanne
ablative kohahtamiseltanne kohahtamisiltanne
allative kohahtamisellenne kohahtamisillenne
essive kohahtamisenanne kohahtamisinanne
translative kohahtamiseksenne kohahtamisiksenne
abessive kohahtamisettanne kohahtamisittanne
instructive — —
comitative — kohahtamisinenne
third-person possessor
singular plural
nominative kohahtamisensa kohahtamisensa
accusative nom. kohahtamisensa kohahtamisensa
gen. kohahtamisensa
genitive kohahtamisensa kohahtamistensa
kohahtamisiensa
partitive kohahtamistaan
kohahtamistansa 		kohahtamisiaan
kohahtamisiansa
inessive kohahtamisessaan
kohahtamisessansa 		kohahtamisissaan
kohahtamisissansa
elative kohahtamisestaan
kohahtamisestansa 		kohahtamisistaan
kohahtamisistansa
illative kohahtamiseensa kohahtamisiinsa
adessive kohahtamisellaan
kohahtamisellansa 		kohahtamisillaan
kohahtamisillansa
ablative kohahtamiseltaan
kohahtamiseltansa 		kohahtamisiltaan
kohahtamisiltansa
allative kohahtamiselleen
kohahtamisellensa 		kohahtamisilleen
kohahtamisillensa
essive kohahtamisenaan
kohahtamisenansa 		kohahtamisinaan
kohahtamisinansa
translative kohahtamisekseen
kohahtamiseksensa 		kohahtamisikseen
kohahtamisiksensa
abessive kohahtamisettaan
kohahtamisettansa 		kohahtamisittaan
kohahtamisittansa
instructive — —
comitative — kohahtamisineen
kohahtamisinensa
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.