lõukõ

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *lëuka.

Pronunciation

  • (Luutsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈlɤu̯kɑ/, [ˈɫɤu̯kə̠]
  • Rhymes: -ɤu̯kɑ
  • Hyphenation: lõu‧kõ

Noun

lõukõ

  1. chin

Inflection

Declension of lõukõ (type III/jalkõ, k-g gradation)
singular plural
nominative lõukõ lõugõd
genitive lõuga lõukojõ, lõukoi
partitive lõuka lõukoitõ, lõukoi
illative lõukasõ, lõuka lõukoisõ
inessive lõugõz lõukoiz
elative lõugõssõ lõukoissõ
allative lõugõlõ lõukoilõ
adessive lõugõllõ lõukoillõ
ablative lõugõltõ lõukoiltõ
translative lõugõssi lõukoissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive.
***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

  • Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “lõuka”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.