määrsõna

Estonian

Etymology

määr +‎ sõna

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈmæːrˌsɤnɑ/, [ˈmæːrˌsɤnɑ]
  • Rhymes: -ɤnɑ
  • Hyphenation: määr‧sõ‧na

Noun

määrsõna (genitive määrsõna, partitive määrsõna)

  1. (grammar) adverb
    Synonym: (uncommon) adverb

Declension

Declension of määrsõna (ÕS type 17u/sõna, no gradation)
singular plural
nominative määrsõna määrsõnad
accusative nom.
gen. määrsõna
genitive määrsõnade
partitive määrsõna määrsõnu
määrsõnasid
illative määrsõnna
määrsõnasse 		määrsõnadesse
määrsõnusse
inessive määrsõnas määrsõnades
määrsõnus
elative määrsõnast määrsõnadest
määrsõnust
allative määrsõnale määrsõnadele
määrsõnule
adessive määrsõnal määrsõnadel
määrsõnul
ablative määrsõnalt määrsõnadelt
määrsõnult
translative määrsõnaks määrsõnadeks
määrsõnuks
terminative määrsõnani määrsõnadeni
essive määrsõnana määrsõnadena
abessive määrsõnata määrsõnadeta
comitative määrsõnaga määrsõnadega

Derived terms

  • määrsõnastuma

Compounds

  • abimäärsõna
  • ajamäärsõna
  • hulgamäärsõna
  • kohamäärsõna
  • liitmäärsõna
  • rõhumäärsõna
  • viisimäärsõna

References

  • määrsõna in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • “määrsõna”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.