põimukuu

Võro

Etymology

From põim +‎ kuu.

Noun

põimukuu (genitive põimukuu, partitive põimukuud)

  1. August

Inflection

Inflection of põimukuu
singular plural
nominative põimukuu põimukuuq
accusative põimukuu põimukuuq
genitive põimukuu põimukuiõ
partitive põimukuud põimukuid
illative põimukuuhõ
põimukuuhtõ 		põimukuihõ
põimukuihtõ
inessive põimukuun
põimukuuhn 		põimukuin
põimukuihn
elative põimukuust põimukuist
allative põimukuulõ põimukuilõ
adessive põimukuul põimukuil
ablative põimukuult põimukuilt
translative põimukuus põimukuis
terminative põimukuuniq põimukuiniq
abessive põimukuuldaq põimukuildaq
comitative põimukuugaq põimukuiõgaq

See also

Gregorian calendar monthsedit
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.