| third-person possessor
|
|
|
singular
|
plural
|
| nominative
|
perustelemattomansa
|
perustelemattomansa
|
| accusative
|
nom.
|
perustelemattomansa
|
perustelemattomansa
|
| gen.
|
perustelemattomansa
|
| genitive
|
perustelemattomansa
|
perustelemattomiensa perustelematontensa rare
|
| partitive
|
perustelematontaan perustelematontansa
|
perustelemattomiaan perustelemattomiansa
|
| inessive
|
perustelemattomassaan perustelemattomassansa
|
perustelemattomissaan perustelemattomissansa
|
| elative
|
perustelemattomastaan perustelemattomastansa
|
perustelemattomistaan perustelemattomistansa
|
| illative
|
perustelemattomaansa
|
perustelemattomiinsa
|
| adessive
|
perustelemattomallaan perustelemattomallansa
|
perustelemattomillaan perustelemattomillansa
|
| ablative
|
perustelemattomaltaan perustelemattomaltansa
|
perustelemattomiltaan perustelemattomiltansa
|
| allative
|
perustelemattomalleen perustelemattomallensa
|
perustelemattomilleen perustelemattomillensa
|
| essive
|
perustelemattomanaan perustelemattomanansa
|
perustelemattominaan perustelemattominansa
|
| translative
|
perustelemattomakseen perustelemattomaksensa
|
perustelemattomikseen perustelemattomiksensa
|
| abessive
|
perustelemattomattaan perustelemattomattansa
|
perustelemattomittaan perustelemattomittansa
|
| instructive
|
—
|
—
|
| comitative
|
— |
perustelemattomineen perustelemattominensa
|