riietumine

Estonian

Etymology

From riietuma +‎ -mine.

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈriːetumine/

Noun

riietumine (genitive riietumise, partitive riietumist)

  1. clothing (the act of clothing oneself)

Declension

Declension of riietumine (ÕS type 12/oluline, no gradation)
singular plural
nominative riietumine riietumised
accusative nom.
gen. riietumise
genitive riietumiste
partitive riietumist riietumisi
illative riietumisse
riietumisesse 		riietumistesse
riietumisisse
inessive riietumises riietumistes
riietumisis
elative riietumisest riietumistest
riietumisist
allative riietumisele riietumistele
riietumisile
adessive riietumisel riietumistel
riietumisil
ablative riietumiselt riietumistelt
riietumisilt
translative riietumiseks riietumisteks
riietumisiks
terminative riietumiseni riietumisteni
essive riietumisena riietumistena
abessive riietumiseta riietumisteta
comitative riietumisega riietumistega
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.