sõdur

Estonian

Etymology

From sõda +‎ -r.

Noun

sõdur (genitive sõduri, partitive sõdurit)

  1. soldier, warrior

Declension

Declension of sõdur (ÕS type 2/õpik, no gradation)
singular plural
nominative sõdur sõdurid
accusative nom.
gen. sõduri
genitive sõdurite
partitive sõdurit sõdureid
illative sõdurisse sõduritesse
sõdureisse
inessive sõduris sõdurites
sõdureis
elative sõdurist sõduritest
sõdureist
allative sõdurile sõduritele
sõdureile
adessive sõduril sõduritel
sõdureil
ablative sõdurilt sõduritelt
sõdureilt
translative sõduriks sõduriteks
sõdureiks
terminative sõdurini sõduriteni
essive sõdurina sõduritena
abessive sõdurita sõduriteta
comitative sõduriga sõduritega
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.