sõjaaeg

Estonian

Etymology

From sõja (“war”) +‎ aeg (“time”).

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈsɤjɑːeɡ̊/

Noun

sõjaaeg (genitive sõjaaja, partitive sõjaaega)

  1. wartime

Declension

Declension of sõjaaeg (ÕS type 22u/leib, g-j gradation)
singular plural
nominative sõjaaeg sõjaajad
accusative nom.
gen. sõjaaja
genitive sõjaaegade
partitive sõjaaega sõjaaegu
sõjaaegasid
illative sõjaaega
sõjaajasse 		sõjaaegadesse
sõjaajusse
inessive sõjaajas sõjaaegades
sõjaajus
elative sõjaajast sõjaaegadest
sõjaajust
allative sõjaajale sõjaaegadele
sõjaajule
adessive sõjaajal sõjaaegadel
sõjaajul
ablative sõjaajalt sõjaaegadelt
sõjaajult
translative sõjaajaks sõjaaegadeks
sõjaajuks
terminative sõjaajani sõjaaegadeni
essive sõjaajana sõjaaegadena
abessive sõjaajata sõjaaegadeta
comitative sõjaajaga sõjaaegadega

References

This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.