sõrmuz

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *sormus.

Pronunciation

  • (Luutsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈsɤrmuz/, [ˈsɤrmuz̥]
  • Rhymes: -ɤrmuz̥
  • Hyphenation: sõr‧muz

Noun

sõrmuz

  1. (finger) ring

Inflection

Declension of sõrmuz (type XI/jänez, no gradation)
singular plural
nominative sõrmuz sõrmusõd
genitive sõrmusõ sõrmussijõ, sõrmussii
partitive sõrmussõ sõrmussiitõ, sõrmussii
illative sõrmussõsõ sõrmussiisõ
inessive sõrmusõz sõrmussiiz
elative sõrmusõssõ sõrmussiissõ
allative sõrmusõlõ sõrmussiilõ
adessive sõrmusõllõ sõrmussiillõ
ablative sõrmusõltõ sõrmussiiltõ
translative sõrmusõssi sõrmussiissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the genitive.
***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

  • Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “sõrmuz”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.