sõssõr

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *sëstar.

Pronunciation

  • (Luutsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈsɤsːɑr/, [ˈsɤsːə̠r]
  • Rhymes: -ɤsːɑr
  • Hyphenation: sõs‧sõr

Noun

sõssõr

  1. currant

Inflection

Declension of sõssõr (type XIII/seeme, no gradation, gemination)
singular plural
nominative sõssõr sõssõrõd
genitive sõssõrõ sõssõrijõ, sõssõrii
partitive sõssõrtõ sõssõriitõ, sõssõrii
illative sõssõrõ, sõssõrõsõ sõssõriisõ
inessive sõssõrõz sõssõriiz
elative sõssõrõssõ sõssõriissõ
allative sõssõrõlõ sõssõriilõ
adessive sõssõrõllõ sõssõriillõ
ablative sõssõrõltõ sõssõriiltõ
translative sõssõrõssi sõssõriissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive.
***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

  • Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “sõssar”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.