sugluminti
Lithuanian
Etymology
su- + gluminti
Verb
suglùminti (third-person present tense suglùmina, third-person past tense suglùmino)
Conjugation
| singular vienaskaita | plural daugiskaita | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1st person | 2nd person | 3rd person | 1st person | 2nd person | 3rd person | |||
| aš | tu | jis/ji | mes | jūs | jie/jos | |||
| indicative | present | sugluminu | suglumini | suglumina | sugluminame, sugluminam |
sugluminate, sugluminat |
suglumina | |
| past | sugluminau | sugluminai | suglumino | sugluminome, sugluminom |
sugluminote, sugluminot |
suglumino | ||
| past frequentative | suglumindavau | suglumindavai | suglumindavo | suglumindavome, suglumindavom |
suglumindavote, suglumindavot |
suglumindavo | ||
| future | sugluminsiu | sugluminsi | suglumins | sugluminsime, sugluminsim |
sugluminsite, sugluminsit |
suglumins | ||
| subjunctive | sugluminčiau | suglumintum, suglumintumei |
suglumintų | suglumintumėme, suglumintumėm, suglumintume |
suglumintumėte, suglumintumėt |
suglumintų | ||
| imperative | — | suglumink, sugluminki |
tesuglumina, tesugluminie |
sugluminkime, sugluminkim |
sugluminkite, sugluminkit |
tesuglumina, tesugluminie | ||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||