täis

See also: Appendix:Variations of "tais"

Estonian

Etymology 1

From Proto-Finnic *täüci, from Proto-Uralic *täwde.

Adjective

täis (genitive täie, partitive täit, comparative täiem, superlative kõige täiem)

  1. full
  2. (colloquial) drunk (often as "juua täis")
Declension
Declension of täis (ÕS type 14/uus, d/t-ø-s gradation)
singular plural
nominative täis täied
accusative nom.
gen. täie
genitive täite
partitive täit täisi
illative täide
täiesse 		täitesse
täisisse
inessive täies täites
täisis
elative täiest täitest
täisist
allative täiele täitele
täisile
adessive täiel täitel
täisil
ablative täielt täitelt
täisilt
translative täieks täiteks
täisiks
terminative täieni täiteni
essive täiena täitena
abessive täieta täiteta
comitative täiega täitega

Etymology 2

Noun

täis

  1. inessive singular of täi

North Frisian

Alternative forms

Etymology

From Old Frisian tēth, plural of tōth, from Proto-Germanic *tanþs.

Noun

täis m (plural täis)

  1. (Sylt) tooth
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.