tagasõna

Estonian

Etymology

From taga +‎ sõna. Coined by Estonian journalist, writer, linguist, and composer Karl August Hermann in 1884.

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈtɑɡ̊ɑˌsɤnɑ/, [ˈtɑɡ̊ɑˌsɤnɑ]
  • Rhymes: -ɤnɑ
  • Hyphenation: ta‧ga‧sõ‧na

Noun

tagasõna (genitive tagasõna, partitive tagasõna)

  1. (grammar) postposition
    Synonym: (uncommon) postpositsioon
    Antonym: eessõna
    Hypernym: kaassõna

Declension

Declension of tagasõna (ÕS type 17u/sõna, no gradation)
singular plural
nominative tagasõna tagasõnad
accusative nom.
gen. tagasõna
genitive tagasõnade
partitive tagasõna tagasõnu
tagasõnasid
illative tagasõnna
tagasõnasse 		tagasõnadesse
tagasõnusse
inessive tagasõnas tagasõnades
tagasõnus
elative tagasõnast tagasõnadest
tagasõnust
allative tagasõnale tagasõnadele
tagasõnule
adessive tagasõnal tagasõnadel
tagasõnul
ablative tagasõnalt tagasõnadelt
tagasõnult
translative tagasõnaks tagasõnadeks
tagasõnuks
terminative tagasõnani tagasõnadeni
essive tagasõnana tagasõnadena
abessive tagasõnata tagasõnadeta
comitative tagasõnaga tagasõnadega

References

  • tagasõna in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • “tagasõna”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.