võimõ

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *voima.

Pronunciation

  • (Luutsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈvɤi̯mɑ/, [ˈvɤi̯mə̠]
  • Rhymes: -ɤi̯mɑ
  • Hyphenation: või‧mõ

Noun

võimõ

  1. power, strength, force

Inflection

Declension of võimõ (type III/jalkõ, no gradation)
singular plural
nominative võimõ võimõd
genitive võima võimojõ, võimoi
partitive võima võimoitõ, võimoi
illative võimasõ, võima võimoisõ
inessive võimõz võimoiz
elative võimõssõ võimoissõ
allative võimõlõ võimoilõ
adessive võimõllõ võimoillõ
ablative võimõltõ võimoiltõ
translative võimõssi võimoissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive.
***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

  • Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “võima”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.