võit

See also: voit

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *voitto, derived from võitma.

Noun

võit (genitive võidu, partitive võitu)

  1. victory, win

Declension

Declension of võit (ÕS type 22e/riik, t-d gradation)
singular plural
nominative võit võidud
accusative nom.
gen. võidu
genitive võitude
partitive võitu võite
võitusid
illative võitu
võidusse 		võitudesse
võidesse
inessive võidus võitudes
võides
elative võidust võitudest
võidest
allative võidule võitudele
võidele
adessive võidul võitudel
võidel
ablative võidult võitudelt
võidelt
translative võiduks võitudeks
võideks
terminative võiduni võitudeni
essive võiduna võitudena
abessive võiduta võitudeta
comitative võiduga võitudega
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.