võitja

Estonian

Etymology

From võitma +‎ -ja.

Noun

võitja (genitive võitja, partitive võitjat)

  1. winner

Declension

Declension of võitja (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
singular plural
nominative võitja võitjad
accusative nom.
gen. võitja
genitive võitjate
partitive võitjat võitjaid
illative võitjasse võitjatesse
võitjaisse
inessive võitjas võitjates
võitjais
elative võitjast võitjatest
võitjaist
allative võitjale võitjatele
võitjaile
adessive võitjal võitjatel
võitjail
ablative võitjalt võitjatelt
võitjailt
translative võitjaks võitjateks
võitjaiks
terminative võitjani võitjateni
essive võitjana võitjatena
abessive võitjata võitjateta
comitative võitjaga võitjatega
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.