iseloom

Estonian

Etymology

From ise (“self”) +‎ loom (“animal”).

Noun

iseloom (genitive iseloomu, partitive iseloomu)

  1. character, disposition, nature

Declension

Declension of iseloom (ÕS type 22e/riik, length gradation)
singular plural
nominative iseloom iseloomud
accusative nom.
gen. iseloomu
genitive iseloomude
partitive iseloomu iseloome
iseloomusid
illative iseloomu
iseloomusse 		iseloomudesse
iseloomesse
inessive iseloomus iseloomudes
iseloomes
elative iseloomust iseloomudest
iseloomest
allative iseloomule iseloomudele
iseloomele
adessive iseloomul iseloomudel
iseloomel
ablative iseloomult iseloomudelt
iseloomelt
translative iseloomuks iseloomudeks
iseloomeks
terminative iseloomuni iseloomudeni
essive iseloomuna iseloomudena
abessive iseloomuta iseloomudeta
comitative iseloomuga iseloomudega

Derived terms

Further reading

  • “iseloom”, in [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik [Dictionary of Estonian Basic Vocabulary] (in Estonian) (online version, not updated), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2014
  • “iseloom”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • “iseloom”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
  • iseloom in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.