kõnekeelne

Estonian

Etymology

From kõnekeel +‎ -ne.

Adjective

kõnekeelne (genitive kõnekeelse, partitive kõnekeelset)

  1. colloquial
    Synonym: argikeelne

Declension

Declension of kõnekeelne (ÕS type 2/õpik, no gradation)
singular plural
nominative kõnekeelne kõnekeelsed
accusative nom.
gen. kõnekeelse
genitive kõnekeelsete
partitive kõnekeelset kõnekeelseid
illative kõnekeelsesse kõnekeelsetesse
kõnekeelseisse
inessive kõnekeelses kõnekeelsetes
kõnekeelseis
elative kõnekeelsest kõnekeelsetest
kõnekeelseist
allative kõnekeelsele kõnekeelsetele
kõnekeelseile
adessive kõnekeelsel kõnekeelsetel
kõnekeelseil
ablative kõnekeelselt kõnekeelsetelt
kõnekeelseilt
translative kõnekeelseks kõnekeelseteks
kõnekeelseiks
terminative kõnekeelseni kõnekeelseteni
essive kõnekeelsena kõnekeelsetena
abessive kõnekeelseta kõnekeelseteta
comitative kõnekeelsega kõnekeelsetega

Further reading

  • “kõnekeelne”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • “kõnekeelne”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
  • kõnekeelne in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.