kulminationspunkt
Swedish
Etymology
Compound of kulmination + -s- + punkt.
Noun
kulminationspunkt c
Declension
| nominative | genitive | ||
|---|---|---|---|
| singular | indefinite | kulminationspunkt | kulminationspunkts |
| definite | kulminationspunkten | kulminationspunktens | |
| plural | indefinite | kulminationspunkter | kulminationspunkters |
| definite | kulminationspunkterna | kulminationspunkternas |