legisperitus

Latin

Etymology

Noun formed from lex (law) + perītus (skilled).

Pronunciation

Noun

lēgisperītus m (genitive lēgisperītī); second declension

  1. lawyer, law-expert

Declension

Second-declension noun.

singular plural
nominative lēgisperītus lēgisperītī
genitive lēgisperītī lēgisperītōrum
dative lēgisperītō lēgisperītīs
accusative lēgisperītum lēgisperītōs
ablative lēgisperītō lēgisperītīs
vocative lēgisperīte lēgisperītī

References