linguatus

Latin

Etymology

From lingua (tongue, language).

Pronunciation

Adjective

linguātus (feminine linguāta, neuter linguātum); first/second-declension adjective

  1. eloquent; gifted in speech

Declension

First/second-declension adjective.

singular plural
masculine feminine neuter masculine feminine neuter
nominative linguātus linguāta linguātum linguātī linguātae linguāta
genitive linguātī linguātae linguātī linguātōrum linguātārum linguātōrum
dative linguātō linguātae linguātō linguātīs
accusative linguātum linguātam linguātum linguātōs linguātās linguāta
ablative linguātō linguātā linguātō linguātīs
vocative linguāte linguāta linguātum linguātī linguātae linguāta

References