| third-person possessor
|
|
|
singular
|
plural
|
| nominative
|
naimisiinmenonsa
|
naimisiinmenonsa
|
| accusative
|
nom.
|
naimisiinmenonsa
|
naimisiinmenonsa
|
| gen.
|
naimisiinmenonsa
|
| genitive
|
naimisiinmenonsa
|
naimisiinmenojensa
|
| partitive
|
naimisiinmenoaan naimisiinmenoansa
|
naimisiinmenojaan naimisiinmenojansa
|
| inessive
|
naimisiinmenossaan naimisiinmenossansa
|
naimisiinmenoissaan naimisiinmenoissansa
|
| elative
|
naimisiinmenostaan naimisiinmenostansa
|
naimisiinmenoistaan naimisiinmenoistansa
|
| illative
|
naimisiinmenoonsa
|
naimisiinmenoihinsa
|
| adessive
|
naimisiinmenollaan naimisiinmenollansa
|
naimisiinmenoillaan naimisiinmenoillansa
|
| ablative
|
naimisiinmenoltaan naimisiinmenoltansa
|
naimisiinmenoiltaan naimisiinmenoiltansa
|
| allative
|
naimisiinmenolleen naimisiinmenollensa
|
naimisiinmenoilleen naimisiinmenoillensa
|
| essive
|
naimisiinmenonaan naimisiinmenonansa
|
naimisiinmenoinaan naimisiinmenoinansa
|
| translative
|
naimisiinmenokseen naimisiinmenoksensa
|
naimisiinmenoikseen naimisiinmenoiksensa
|
| abessive
|
naimisiinmenottaan naimisiinmenottansa
|
naimisiinmenoittaan naimisiinmenoittansa
|
| instructive
|
—
|
—
|
| comitative
|
— |
naimisiinmenoineen naimisiinmenoinensa
|