pühamu

Estonian

Etymology

From püha (“holy, saint, sacred”) +‎ -mu. Coined by Estonian linguist Johannes Voldemar Veski in 1928.

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈpyhɑmu/, [ˈpyɦɑmu]
  • Rhymes: -yhɑmu
  • Hyphenation: pü‧ha‧mu

Noun

pühamu (genitive pühamu, partitive pühamut)

  1. sanctuary (consecrated area)
  2. (figuratively) sanctuary (place of safety or protection)

Declension

Declension of pühamu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
singular plural
nominative pühamu pühamud
accusative nom.
gen. pühamu
genitive pühamute
partitive pühamut pühamuid
illative pühamusse pühamutesse
pühamuisse
inessive pühamus pühamutes
pühamuis
elative pühamust pühamutest
pühamuist
allative pühamule pühamutele
pühamuile
adessive pühamul pühamutel
pühamuil
ablative pühamult pühamutelt
pühamuilt
translative pühamuks pühamuteks
pühamuiks
terminative pühamuni pühamuteni
essive pühamuna pühamutena
abessive pühamuta pühamuteta
comitative pühamuga pühamutega

References

  • pühamu in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • “pühamu”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.