rüütellik
Estonian
Etymology
Adjective
rüütellik (genitive rüütelliku, partitive rüütellikku, comparative rüütellikum, superlative kõige rüütellikum or rüütellikem)
- chivalrous; knight-like
Declension
| Declension of rüütellik (ÕS type 25/õnnelik, length gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | rüütellik | rüütellikud | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | rüütelliku | ||
| genitive | rüütellike rüütellikkude | ||
| partitive | rüütellikku | rüütellikke rüütellikkusid | |
| illative | rüütellikku rüütellikusse |
rüütellikesse rüütellikkudesse | |
| inessive | rüütellikus | rüütellikes rüütellikkudes | |
| elative | rüütellikust | rüütellikest rüütellikkudest | |
| allative | rüütellikule | rüütellikele rüütellikkudele | |
| adessive | rüütellikul | rüütellikel rüütellikkudel | |
| ablative | rüütellikult | rüütellikelt rüütellikkudelt | |
| translative | rüütellikuks | rüütellikeks rüütellikkudeks | |
| terminative | rüütellikuni | rüütellikeni rüütellikkudeni | |
| essive | rüütellikuna | rüütellikena rüütellikkudena | |
| abessive | rüütellikuta | rüütelliketa rüütellikkudeta | |
| comitative | rüütellikuga | rüütellikega rüütellikkudega | |
Derived terms
- rüütellikkus