stabilitus

Latin

Etymology

Perfect passive participle of stabiliō.

Participle

stabilītus (feminine stabilīta, neuter stabilītum); first/second-declension participle

  1. stabilized

Declension

First/second-declension adjective.

singular plural
masculine feminine neuter masculine feminine neuter
nominative stabilītus stabilīta stabilītum stabilītī stabilītae stabilīta
genitive stabilītī stabilītae stabilītī stabilītōrum stabilītārum stabilītōrum
dative stabilītō stabilītae stabilītō stabilītīs
accusative stabilītum stabilītam stabilītum stabilītōs stabilītās stabilīta
ablative stabilītō stabilītā stabilītō stabilītīs
vocative stabilīte stabilīta stabilītum stabilītī stabilītae stabilīta