võlkõ

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *vëlka.

Pronunciation

  • (Luutsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈvɤlkɑ/, [ˈvɤɫkə̠]
  • Rhymes: -ɤlkɑ
  • Hyphenation: võl‧kõ

Noun

võlkõ

  1. debt

Inflection

Declension of võlkõ (type III/jalkõ, k-g gradation)
singular plural
nominative võlkõ võlgõd
genitive võlga võlkojõ, võlkoi
partitive võlka võlkoitõ, võlkoi
illative võlkasõ, võlka võlkoisõ
inessive võlgõz võlkoiz
elative võlgõssõ võlkoissõ
allative võlgõlõ võlkoilõ
adessive võlgõllõ võlkoillõ
ablative võlgõltõ võlkoiltõ
translative võlgõssi võlkoissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive.
***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

  • Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “võlka”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.