விளையாட்டு
Tamil
Etymology
From விளையாடு (viḷaiyāṭu). Equivalent to விளை (viḷai) + ஆட்டு (āṭṭu).
Pronunciation
Audio: (file) - IPA(key): /ʋɪɭɐɪ̯jaːʈːʊ/, [ʋɪɭɐɪ̯jaːʈːɯ]
Noun
விளையாட்டு • (viḷaiyāṭṭu)
- game, sport, recreation, pastime
- fun
- Synonym: வேடிக்கை (vēṭikkai)
- that which is done with ease
- amorous sport
Declension
singular | plural | |
---|---|---|
nominative | viḷaiyāṭṭu |
விளையாட்டுகள் viḷaiyāṭṭukaḷ |
vocative | விளையாட்டே viḷaiyāṭṭē |
விளையாட்டுகளே viḷaiyāṭṭukaḷē |
accusative | விளையாட்டை viḷaiyāṭṭai |
விளையாட்டுகளை viḷaiyāṭṭukaḷai |
dative | விளையாட்டுக்கு viḷaiyāṭṭukku |
விளையாட்டுகளுக்கு viḷaiyāṭṭukaḷukku |
benefactive | விளையாட்டுக்காக viḷaiyāṭṭukkāka |
விளையாட்டுகளுக்காக viḷaiyāṭṭukaḷukkāka |
genitive 1 | விளையாட்டுடைய viḷaiyāṭṭuṭaiya |
விளையாட்டுகளுடைய viḷaiyāṭṭukaḷuṭaiya |
genitive 2 | விளையாட்டின் viḷaiyāṭṭiṉ |
விளையாட்டுகளின் viḷaiyāṭṭukaḷiṉ |
locative 1 | விளையாட்டில் viḷaiyāṭṭil |
விளையாட்டுகளில் viḷaiyāṭṭukaḷil |
locative 2 | விளையாட்டிடம் viḷaiyāṭṭiṭam |
விளையாட்டுகளிடம் viḷaiyāṭṭukaḷiṭam |
sociative 1 | விளையாட்டோடு viḷaiyāṭṭōṭu |
விளையாட்டுகளோடு viḷaiyāṭṭukaḷōṭu |
sociative 2 | விளையாட்டுடன் viḷaiyāṭṭuṭaṉ |
விளையாட்டுகளுடன் viḷaiyāṭṭukaḷuṭaṉ |
instrumental | விளையாட்டால் viḷaiyāṭṭāl |
விளையாட்டுகளால் viḷaiyāṭṭukaḷāl |
ablative | விளையாட்டிலிருந்து viḷaiyāṭṭiliruntu |
விளையாட்டுகளிலிருந்து viḷaiyāṭṭukaḷiliruntu |
References
- University of Madras (1924–1936) “விளையாட்டு”, in Tamil Lexicon, Madras [Chennai]: Diocesan Press