mistúlka

Icelandic

Etymology

From mis- +‎ túlka.

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈmɪːs.tʰul̥ka/

Verb

mistúlka (weak verb, third-person singular past indicative mistúlkaði, supine mistúlkað)

  1. to misinterpret

Conjugation

mistúlka – active voice (germynd)
infinitive nafnháttur mistúlka
supine sagnbót mistúlkað
present participle
mistúlkandi
indicative
subjunctive
present
past
present
past
singular ég mistúlka mistúlkaði mistúlki mistúlkaði
þú mistúlkar mistúlkaðir mistúlkir mistúlkaðir
hann, hún, það mistúlkar mistúlkaði mistúlki mistúlkaði
plural við mistúlkum mistúlkuðum mistúlkum mistúlkuðum
þið mistúlkið mistúlkuðuð mistúlkið mistúlkuðuð
þeir, þær, þau mistúlka mistúlkuðu mistúlki mistúlkuðu
imperative boðháttur
singular þú mistúlka (þú), mistúlkaðu
plural þið mistúlkið (þið), mistúlkiði1
1 Spoken form, usually not written; in writing, the unappended plural form (optionally followed by the full pronoun) is preferred.
mistúlkast – mediopassive voice (miðmynd)
infinitive nafnháttur að mistúlkast
supine sagnbót mistúlkast
present participle
mistúlkandist (rare; see appendix)
indicative
subjunctive
present
past
present
past
singular ég mistúlkast mistúlkaðist mistúlkist mistúlkaðist
þú mistúlkast mistúlkaðist mistúlkist mistúlkaðist
hann, hún, það mistúlkast mistúlkaðist mistúlkist mistúlkaðist
plural við mistúlkumst mistúlkuðumst mistúlkumst mistúlkuðumst
þið mistúlkist mistúlkuðust mistúlkist mistúlkuðust
þeir, þær, þau mistúlkast mistúlkuðust mistúlkist mistúlkuðust
imperative boðháttur
singular þú mistúlkast (þú), mistúlkastu
plural þið mistúlkist (þið), mistúlkisti1
1 Spoken form, usually not written; in writing, the unappended plural form (optionally followed by the full pronoun) is preferred.
mistúlkaður — past participle (lýsingarháttur þátíðar)
strong declension
(sterk beyging)
singular (eintala) plural (fleirtala)
masculine
(karlkyn)
feminine
(kvenkyn)
neuter
(hvorugkyn)
masculine
(karlkyn)
feminine
(kvenkyn)
neuter
(hvorugkyn)
nominative
(nefnifall)
mistúlkaður mistúlkuð mistúlkað mistúlkaðir mistúlkaðar mistúlkuð
accusative
(þolfall)
mistúlkaðan mistúlkaða mistúlkað mistúlkaða mistúlkaðar mistúlkuð
dative
(þágufall)
mistúlkuðum mistúlkaðri mistúlkuðu mistúlkuðum mistúlkuðum mistúlkuðum
genitive
(eignarfall)
mistúlkaðs mistúlkaðrar mistúlkaðs mistúlkaðra mistúlkaðra mistúlkaðra
weak declension
(veik beyging)
singular (eintala) plural (fleirtala)
masculine
(karlkyn)
feminine
(kvenkyn)
neuter
(hvorugkyn)
masculine
(karlkyn)
feminine
(kvenkyn)
neuter
(hvorugkyn)
nominative
(nefnifall)
mistúlkaði mistúlkaða mistúlkaða mistúlkuðu mistúlkuðu mistúlkuðu
accusative
(þolfall)
mistúlkaða mistúlkuðu mistúlkaða mistúlkuðu mistúlkuðu mistúlkuðu
dative
(þágufall)
mistúlkaða mistúlkuðu mistúlkaða mistúlkuðu mistúlkuðu mistúlkuðu
genitive
(eignarfall)
mistúlkaða mistúlkuðu mistúlkaða mistúlkuðu mistúlkuðu mistúlkuðu